Kids Multiplication Math Games

Analüüsis AppCompare

Kui laps õpib korrutamist, võib tööleht kiiresti tunduda tüütu ja vastuste meeldejätmine kuiv. Kids Multiplication Math Games muudab harjutamise mängulisemaks, pakkudes eelkooliealistele mõeldud matemaatilisi tegevusi, mille keskmes on korrutamine. Minu meelest on selle suurim väärtus lihtne: see annab lapsele võimaluse tehteid korduvalt proovida ilma, et iga harjutuskord näeks välja nagu kodutöö.

Tegu on tasuta mänguga, mille on loonud RV AppStudios. See sobib PEGI 3 vanusemärgise järgi ka väikestele lastele ning töötab Androidi versiooniga 6.0 või uuemaga. Mäng kuulub mitmekesiste mängude kategooriasse, kuid selle õppesisu on konkreetne: korrutamise harjutamine. Kui otsid lapsele esimest tutvust korrutamisega või vaheldust paberil arvutamisele, tasub seda proovida; kui vajad põhjalikku matemaatikakursust, ei asenda see õpetaja juhendamist ega terviklikku õpirakendust.

Kuidas mänguline eesmärk õppimist käivitab

Hea õppemäng peab andma lapsele arusaadava põhjuse järgmise ülesandeni jõudmiseks. Selle mängu lähtekoht on selge: laps harjutab korrutamist mängude kaudu. Väikesele õppijale on see kasulik, sest korrutustabeli kordamine vajab palju lühikesi kohtumisi, mitte tingimata üht pikka õppimishetke. Mänguline vorm võib aidata lapsel uuesti alustada ka siis, kui ta esimesel korral vastust ei tea.

Igapäevases kasutuses näen seda pigem lühikese harjutuspausina kui tegevusena, millele terve pärastlõuna pühendada. Näiteks võib vanem paluda lapsel enne õhtusööki mõned tehteülesanded läbi proovida ja seejärel lasta tal mängu sulgeda. Selline piiratud kasutus aitab siduda mängimise konkreetse õppimiseesmärgiga: keskenduda korrutamisele, mitte lihtsalt anda telefon lapsele meelelahutuseks.

Alguses on mõistlik istuda lapse kõrval ja vaadata, kuidas ta ülesannetele läheneb. Kas ta püüab vastuseid peast meenutada, loendab või ootab täiskasvanu vihjet? See tähelepanek ütleb rohkem kui mängu läbimise kiirus. Kui laps oskab vastust põhjendada, on harjutamisest kasu; kui ta vajutab juhuslikult, võib lühike vestlus tehte tähenduse üle olla parem kui kohe järgmise ülesande juurde liikumine.

Üks toimiv rutiin on siduda mäng juba tuttava päevahetkega, mitte püüda seda kasutada iga kord, kui lapsel on igav. Näiteks võib see olla lühike tegevus pärast koolist või lasteaiast koju jõudmist, enne kui algab muu ekraaniaeg. Nii saab laps aru, miks mäng avati, ning vanemal on lihtsam tegevus lõpetada, kui harjutamise eesmärk on täidetud. Kui laps tahab jätkata, võib lõpetuseks küsida ühe tehte kohta küsimuse päriselust, mitte lubada mängul lihtsalt pikemaks venida.

Edusamme tasub hinnata arusaamise, mitte kiiruse järgi

Mängu puhul on lihtne keskenduda sellele, kas laps jõuab edasi, kuid korrutamise õppimisel ei ole kiire vastamine ainus märk arengust. Vanem saab jälgida, kas sama tüüpi tehe tekitab vähem kõhklust ja kas laps suudab selgitada, miks tema vastus sobib. Need on praktilised edusignaalid, mida saab märgata ka ilma punktitabelit või eraldi õppimiskava otsimata.

Tasub enne valimist lugeda

---

Xiaomi ilmarakendus aitab päeva planeerida, kuid kogukonda ei loo

PLAYit leiab telefonist peaaegu iga video, kuid mugavusel on hind

TikTok Lite viib lühivideod väiksema andmekuluga kaugemale

Prime Video võit sõltub sellest, mida vaataja telefonis leiab

Moovit ei juhi busse, kuid mõjutab seda, kuidas linnas liigume

Nädala valik: Microsoft 365 Copilot aitab tööga kiiremini alustada

---

Kasulik nipp on paluda lapsel pärast paari ülesannet üks tehe oma sõnadega lahti rääkida. Näiteks võib ta kirjeldada, kuidas korduv liitmine aitab korrutamisest aru saada. See muudab mängu passiivse vastuste valimise asemel vestluse alguseks. Kui laps jääb korduvalt sama sammu juures hätta, tasub tegevus katkestada ja kasutada päris esemeid või joonistatud rühmi, et arvutuse mõte selgemaks teha.

Oluline on ka see, et mäng ei tõenda iseenesest, kas laps on korrutamise selgeks saanud. Ülesannete lahendamine ekraanil võib anda harjutust, kuid lapse oskus tasub üle vaadata ka mänguvälises olukorras: küsida tehe suuliselt või paluda tal jagada esemeid võrdsetesse rühmadesse. Nii saad aru, kas teadmine kandub üle või tunneb laps vastuse ära ainult tuttava mängukonteksti põhjal.

Proovi vahel küsida sama arvutust ka teises sõnastuses. Kui laps lahendas ekraanil korrutamise, võib laual olevate asjadega küsida, mitu eset on mitmes võrdses rühmas. See väike vaheldus aitab eristada peast meelde jäänud vastust arusaamisest. Samuti näitab see, kas laps oskab korrutamise ideed kasutada siis, kui ekraan enam ülesannet ette ei anna. Selline kontroll ei pea tunduma eksamina: piisab sõbralikust küsimusest mängu lõpus.

Kui laps vastab õigesti, aga ei oska oma mõtet selgitada, ei tähenda see tingimata, et harjutamine ei toimi. Väiksem laps võib veel otsida sobivaid sõnu, kuigi arvutus hakkab juba tuttavaks muutuma. Sel juhul palu tal näidata rühmi sõrmede, klotside või muude käepäraste esemetega. Kui ta eksib, küsi, kuidas ta vastuseni jõudis, selle asemel et kohe õiget vastust öelda. Nii saab vanem märgata, kas probleem on arvutamises, ülesande mõistmises või lihtsalt kiirustamises.

Raskus peab sobima lapse praeguse tasemega

Korrutamise õppijad alustavad eri kohast. Mõni laps vajab esmalt palju tuge, et mõista, mida korrutamine tähendab; teine tunneb juba lihtsamaid vastuseid ja tahab neid kinnistada. Mängu sobivust hinnates jälgiksin seetõttu, kas laps saab ülesannetest piisavalt aru, et ise tegutseda, kuid peab siiski natuke mõtlema. Kui tegevus on liiga lihtne, kaob õpiväärtus; kui see tekitab pidevalt segadust, võib laps hakata arvama, et matemaatika ongi ebameeldiv.

Praktiline viis raskust hinnata on alustada koos lapsega lühidalt ja lasta tal seejärel iseseisvalt proovida. Kui ta vastab arusaamisega, võib mäng sobida kordamiseks. Kui ta toetub juhuslikele katsetustele, ära tõlgenda seda märgina, et ta vajab lihtsalt rohkem mänguaega. Tõenäoliselt tuleb enne korrutamise alustamist üle vaadata arvude tundmine või korduva liitmise idee.

Samuti ei soovitaks ma kasutada mängu ainsa vahendina lapsele, kes vajab väga järk-järgulist õpetamist või kellele ekraanil harjutamine valmistab raskusi. Sel juhul võib õpetaja, vanema juhendatud tegevus või rahulik paberil lahendamine anda rohkem võimalust küsimusi esitada ja eksimusi lahti mõtestada. Mäng sobib paremini lisaharjutuseks kui individuaalse õpetuse asendajaks.

Kui laps tunneb korrutamist alles väga algtasemel, alusta temaga koos ja ära muuda iga eksimust põhjuseks, miks ülesanne kohe pooleli jätta. Esmalt vaata, kas ta mõistab, mida temalt küsitakse, ning anna talle aega ise mõelda. Kui ta ei saa veel aru, miks kaks võrdset rühma annavad kindla koguarvu, tasub mõte esemete abil läbi mängida ning naasta ekraani juurde hiljem. Mängu väärtus tuleb kõige paremini esile siis, kui ülesanded kinnistavad juba selgitatavat ideed, mitte ei pea seda üksi õpetama.

Teisalt võib juba korrutustabelit tundvale lapsele see sobida lühikeseks kordamiseks, kui ta kipub tuttavaid vastuseid unustama. Siin tasub jälgida, kas mäng pakub talle piisavalt mõtlemist. Kui vastused tulevad automaatselt ja ta enam ei pinguta, vahelda ekraaniharjutust suuliste küsimuste või väikese päriselulise ülesandega. Nii ei aja vanem segamini tuttavat tegevust ja tegelikku arengut ning laps saab sama oskust rakendada rohkem kui ühes vormis.

Mis hoiab huvi üleval ja millal tekib ülekasutamise oht?

Mänguline esitlus võib muuta kordamise kutsuvamaks, kuid huvi hoidmine ei tähenda automaatselt sügavamat õppimist. Kui laps tahab jätkata, tasub vaadata, kas ta soovib päriselt tehteid lahendada või lihtsalt edasi mängida. See eristus on tähtis: väikelaps võib nautida mängu ka siis, kui arvutamine on muutunud tagaplaaniks. Vanem saab aidata, seades enne alustamist lihtsa eesmärgi, näiteks harjutada korrutamist lühikest aega ja rääkida seejärel ühest lahendatud tehtest.

Ma ei käsitleks avamisi, tasemeid ega muid edasiminekusüsteeme selle mängu peamise põhjusena, sest lapse jaoks on olulisem see, kas ta mõistab ülesandeid ja tahab neid uuesti lahendada. Hea harjumus on lõpetada harjutamine siis, kui laps suudab veel keskenduda, mitte alles siis, kui ta on väsinud või ärritunud. Lühike positiivne kogemus suurendab võimalust, et ta võtab mängu järgmisel korral jälle hea meelega ette.

Kui mängimine muutub lapse jaoks võistluseks või ta pahandab eksimuste pärast, võta pinge maha. Palu tal valida üks ülesanne, mille ta oskab selgitada, ja tunnusta mõttekäiku, mitte ainult õiget vastust. Nii ei muutu korrutamine katseks tõestada, kui kiire ta on. See on eriti kasulik lapsele, kes on matemaatika suhtes ebakindel või kipub eksides tegevusest loobuma.

Vanem saab aidata huvi säilitada ka sellega, et ei kasuta mängu preemia ega karistusena. Kui laps peab korrutamist tegema üksnes selleks, et saada luba millekski muuks, võib ta keskenduda rohkem kohustuse kiirele lõpetamisele kui vastuste mõistmisele. Parem on nimetada harjutamist väikeseks osaks tavalisest õppimisest ja lasta lapsel valida, kas ta alustab mängust või mõnest muust korrutamisharjutusest. Valikuvõimalus võib vähendada vastuseisu, ilma et õppimise eesmärk kaoks.

Kui telefon on ühine pereseade, on mõistlik mängu alustamise ja lõpetamise kokkulepe enne avamist läbi rääkida. Väikelapsel võib olla keeruline ise märgata, millal aitab kordamine ja millal ta jätkab lihtsalt harjumusest. Täiskasvanu saab lühikese harjutuse järel küsida, kas laps tahab ühe tehte veel lahti seletada, ning lõpetada siis, kui ta on veel heas tujus. See on praktilisem kui oodata, kuni väsimus muudab mängu vaidluseks.

Kuidas see erineb tavalisest tabeli päheõppimisest?

Paberil korrutustabel on odav, lihtne ja täiskasvanule hõlpsasti kohandatav, kuid laps võib selle kordamisest kiiresti tüdineda. Kids Multiplication Math Games pakub selle kõrval mängulisemat viisi korrutamise harjutamiseks. Võrreldes üldise matemaatikamänguga on selle fookus kitsam, mis võib olla eelis siis, kui laps vajab just korrutamise kordamist, mitte eri matemaatikateemade vahel hüppamist.

Samas annab tööleht vanemale parema ülevaate sellest, milliseid vastuseid laps kirjutas ja kus vead korduvad. Õpetajaga tehtav harjutus võimaldab kohe küsida, kuidas laps mõtles. Seetõttu kasutaksin neid võimalusi koos, mitte ei valiks ainult üht: mäng lühikeseks iseseisvaks kordamiseks, seejärel suuline küsimus või paar paberil tehtavat ülesannet, et kontrollida arusaamist.

Võrreldes videote vaatamisega on matemaatikamäng õppimise eesmärgi poolest vahetum, sest laps peab ise tehetele reageerima. Kuid ka siin on vanema roll oluline. Kui telefon antakse lapsele pikaks ajaks ilma eesmärgita, võib ekraan ise muutuda tegevuse peamiseks tõmbenumbriks. Mõistlik kasutus on konkreetne, lühike ja seotud lapse praeguse õpiteemaga.

Võrreldes tavapärase korrutustabeli päheõppimisega on ekraanil harjutamise tugev külg see, et laps võib tegevust võtta vähem formaalse kohustusena. Paber jääb aga paremaks valikuks siis, kui soovid näha lapse enda kirjutatud arvutuskäiku või lasta tal lahendada tehteid omas tempos. Kui laps väsib ekraanist, ei pea harjutamist lõpetama: samad arvud saab võtta ette klotside, joonistuse või suulise küsimusena. See vaheldus aitab hoida korrutamise õppimise lahus konkreetsest seadmest.

Üldine matemaatikamäng võib olla parem perele, kes soovib ühe rakendusega vaheldumisi mitut matemaatikaosa harjutada. Selle mängu kitsam teema on seevastu mugav siis, kui korrutamine on parasjagu lapse peamine harjutusvajadus. Valiku tegemisel mõtle, kas sul on vaja keskendunud kordamist või laiemat õpitegevust. Kui laps alles õpib korrutamise mõtet, ei pruugi kumbki rakendus üksi anda piisavalt selgitusi; sel juhul on täiskasvanuga koos lahendamine tõenäoliselt parem esimene samm.

Kellele see sobib ja kellele mitte?

See on hea valik vanemale, kes otsib tasuta võimalust last korrutamise harjutamisel kaasata, eriti kui laps eelistab mängulist tegevust töölehe kordamisele. Mäng sobib ka lühikeseks lisaharjutuseks pärast koolis või kodus toimunud matemaatikatundi. Google Play kasutajate keskmine hinnang on 4,2 ning mängul on üle 10 miljoni installi; selle taga on suur kasutajaskond, kuid see ei tähenda, et iga laps õpiks sama hästi sama meetodiga.

RV AppStudios on mängu arendaja ning rakendus on tasuta. See teeb proovimise lihtsaks, kui soovid hinnata, kas mängu õppimisviis sinu lapsele sobib. Vanusemärgis PEGI 3 aitab mõista, et sisu on mõeldud ka noortele kasutajatele, kuid lapse vanus üksi ei näita tema matemaatikaoskust. Otsus sõltub rohkem sellest, kas ta juba tunneb arve ja suudab korrutamise ülesandeid jälgida.

Jäta see valik kõrvale, kui vajad terviklikku matemaatikaprogrammi, teiste teemade õpetamist või täpset ülevaadet lapse tulemustest. Samuti ei pruugi see olla parim lahendus lapsele, kes vajab igal sammul täiskasvanu selgitust. Sellisel juhul on juhendatud õpetamine tõhusam ning mäng võib jääda väikeseks lisaks, kui laps on põhiidee selgeks saanud.

Igapäevases olukorras kujutan ette vanemat, kes valmistab õhtusööki ja soovib, et laps kordaks samal ajal klassis õpitut, kuid mitte terve tunni vältel. Mäng võib olla sobiv lühike tegevus, kui täiskasvanu saab aeg-ajalt kõrvale tulla ja küsida, millise tehte laps just lahendas. Kui vanem ei saa mängimise ajal üldse kohal olla, tasub hiljem mõni vastus üle küsida, mitte eeldada, et ekraanil tegutsemine näitas juba kogu oskust. Nii jääb tegevus kasulikuks harjutuseks, mitte lihtsalt vaikseks ajaviiteks.

See võib sobida ka vanavanemale või lapsehoidjale, kes soovib korrutamise kordamist toetada, kuid ei taha ise pikka töölehte koostada. Hea lähenemine on paluda lapsel pärast mängimist näidata üht tehet esemete abil. Nii saab täiskasvanu kiiresti aru, kas laps mõistis ülesande sisu, ning laps saab oma teadmisi näidata talle tuttaval moel. Kui laps ei soovi ekraani kasutada või vajab väga rahulikku selgitust, on lauamänguline esemete loendamine või koos joonistamine tõenäoliselt parem valik.

Rakendust saab proovida tasuta, mis vähendab otsustamise riski: vanem saab vaadata, kas laps tahab seda kasutada ja kas harjutamine sobib tema praeguse tasemega. Mäng on mõeldud Androidi seadmetele, mille süsteemiversioon on vähemalt 6.0. Kui kodus kasutatakse iOS-i seadet, kontrolli enne allalaadimist vastavat rakendusepoodi, sest saadavus ja ühilduvus sõltuvad kasutatavast seadmest. Lapsele mängu valides tasub lisaks vanusemärgisele hinnata, kas ekraanil tehtavad arvutused tekitavad huvi või hoopis väsitavad teda.

Google Play lehel on mängul ligikaudu 26 000 hinnangut ja umbes 6 600 arvustust. Need arvud annavad märku, et paljud pered on mängu proovinud, kuid arvustused ei asenda sinu enda lapse vajaduste hindamist. Väikesele õppijale võib sobida üks lühike katsetus, mille järel vaatad, kas ta suutis keskenduda ja kas ta räägib tehetest rohkem kui enne. Kui mäng ei köida või tekitab segadust, pole põhjust seda kasutama sundida ainult sellepärast, et see on teistele sobinud.

Kas edasiliikumine toetab päriselt õppimist?

Minu hinnangul on mängu tugevus selles, et see annab korrutamise kordamiseks kergema vormi kui paljas päheõppimine. Selle nõrgem külg on sama põhimõtte teine pool: mänguline edasiliikumine ei pruugi näidata, kas laps oskab tehet ka teises olukorras lahendada. Seetõttu tasub mängu eesmärki hoida kitsana ja arusaadavana: harjutada, märgata raskusi ning seejärel kinnistada õpitut vestluse või mõne päriselulise näitega.

Kui laps hakkab mängus kindlamalt vastama, proovi siduda korrutamine argipäevaga. Lauale võib panna mitu võrdse suurusega esemete rühma ja küsida, mitu eset kokku on. See annab lapsele võimaluse näha, et mängus kohatud mõte ei kuulu ainult ekraanile. Kui ta suudab seda selgitada, on harjutamisest rohkem kasu kui lihtsalt järgmise ülesande juurde jõudmisest.

Samuti tasub jälgida, millal harjutamine enam ei anna uut väärtust. Kui laps vastab tuttavatele tehetele kindlalt, kuid ei oska neid esemete või teistsuguse küsimuse abil lahendada, vaheta korraks meetodit. Kui aga ta mõistab mõtet, kuid kõhkleb vastuste meenutamisel, võib korduv mänguline harjutamine talle just vajalik olla. Nende olukordade eristamine aitab otsustada, kas jätkata samas mängus, teha paus või võtta ette täiskasvanu juhendatud selgitus.

Mängu edasiminekut tasub seega hinnata pigem selle järgi, kuidas laps pärast harjutamist mõtleb, mitte selle järgi, kui kaua ta ekraani juures püsib. Vanem ei pea iga kord koostama eraldi tundi: üks lühike küsimus, väike rühm esemeid ja lapse enda selgitus võivad anda piisava pildi sellest, kas teema hakkab kinnistuma. Kui laps muutub rahutuks või hakkab vastuseid juhuslikult valima, on paus parem kui nõuda veel üht vooru. Selline piir aitab hoida õppimise eesmärgi nähtaval.

Minu lõpphinnang: Kids Multiplication Math Games on mõistlik tasuta lisavahend lapsele, kes vajab korrutamisel kordamist ja reageerib mängulisele õppimisele hästi. Kõige paremini toimib see lühikeste harjutuskordade, täiskasvanu tähelepaneliku juhendamise ja mänguvälise kontrolliga. Kui otsid terviklikku õpetajat või põhjalikku ülevaadet lapse arengust, vali selle asemel juhendatud õppimine; kui vajad aga lihtsat viisi korrutamise juurde tagasi pöördumiseks, tasub sellele võimalus anda.